Recent Blog post
vizita mapa
TAMBA SA MAK ITA PRESIJA METODO ESTATISTICAS?
1. Tamba
sa ita ema mak presija komprende
statistika?
@. Ema aprende statistika atu
komprende mekanismu hodi aprejenta informasaun ho efetivu.
- Foti dadus
- Halo avaliasaun
- Fahe informasaun
@. Atu kompriende oinsa atu halo
rejumu ba populasaun ho utilija ou informasaun konaba sampel
- Atu haree studante nebee mak validu no ida nebee mak la validu
@. Atu komprende mekanismu hodi
hasae ou halais prossesu analiza dadus.
- Frekuensia
@. Atu komprende mekanismu hodi
hetan forecast nebee diak no reliable
- Ramalan
- Prediksi
2.
Evolusaun statistika uja tempu modern
·
Nesesidade estadu hodi rekolha dadus. (preidksi
konabaa saida mak atu akontese iha ita nia rai laran)
ü Dadus
alumni DIT
ü Informasaun
nebee efetivu ba ita.
·
Evolusaun matematika teoria probabilidade
(bazeia ba teoria nebee mak fo sai iha matematika) tamba ne mak mudansa prosesu
mekanika estatika liu husi informasaun, dadus nst…………..
·
The advent of computer (
Xave definisaun
·
Populasisaun
hanesan set ba objetu hotu nebee sai hanesan sentru konsentrasaun
Populasaun: set husi objektu
Variable: Karakteristiku populasaun
Sampel : parte ida husi pupulasaun
·
Sampel
hanesan parte ida husi populasaun nebee sai reprejenta atu analija
·
Parametru
hanesan sasukat ida atu sura hodi hetan karakteristiku husi populasaun ninian (atu detekta buat ruma) / (atu prejudika
buat ruma)
·
Statistic
hanesan sasukat ida atu sura hodi hetan karakteristiku husi sampel nian
Estatistika
deskriptivu katak atu rekolha dadus no halo dezenho ba dadus depois mak
fo informasaun ou diskripsi fila fali dadus nebee mak iha hodi fo informasuan
ba populasaun, bazeia ba dadus nebee mak iha. Ezemplo hanesan, prediksaun, peskiza ou prediksaun.
Estatistika
Induktivu ho Inferensial katak
dadus hirak nebee foti nee bazeia ba sampel.
Tamba
sa mak dadus nee presija?
a.
Promove atu halo survey
b.
Promove atu halo estudu komparasaun
Fontes dadus?
·
Primaria (esperimenta, survey no observasaun);
Autor rasik iha laran mak foin rekolha
·
Sekundaria(cetak ); Dadus nebee make ma prepara
tiha ona ita hein ba foti deit
Modelo dadus?
·
Kuantitativu = Interval(temperature) ho
Ratio(how tall are you). Dadus sira nebee mak hahu husi (0-9)
·
Kualitativu = Nominal(How do you rate this) ho Ordinal(Do you own saving bonds?. Analiza
dadus kualitativu hanesan; ema nia
intervista, koalia no jornal.
Thingking Challenge?
·
Genero
-
Feto no mane } Kualitativu ( nominal )
·
Berat badan
-
62.5,75 nst…..} Kuantitativu
·
Velocidade, suhu, valores letras
-
Sibling
Razaun foti sampel ( hamenus
running kost ho tempu )
·
Efisiencia tempu duke halao sensus
·
Efisiensia running kost duke halo sensus
·
Pratika liu maibe akurasaun nebee utiliza duke
sensus trajetu populasaun
Sampel sistematik
·
Determina medida sampel n
·
Devizaun ho populasaun M objektu sei hanesan K
grupo K=N/n
·
Foti ho acak ba objetu ida husi grupo primmeiro
·
Foti kada objektivu K tuir mai tan
Sampel strata
·
Populasaun sei fahe ba rua ou liu grupu
karakteristika balun
·
Husi kada grupo foti sample acak simples
·
Rua ou liu simple sei halo kompbinasaun sai ida
Sampel klauster
·
Populasaun sei fahe “klaster”
Vantagen no
Desvantagen
·
Sampel acak simples no sampel sistematik
# fasil atu ita
utiliza
# dala ruma sai
reprezentasaun nebee diak husi karakteristik populasaun balun
Sample strata
# Ensurce
representation of individuals across the entire population
Sampel klaster
# Cost efetivu
liu
# Efisisensias
Dadus numerik
( 41, 24, 32, 26, 27, 27, 30, 24,
38, 21 )
Dadus berurut
( 21, 24, 24, 26, 27, 27, 30, 32,
38, 41)
Diagram
2
1444677
3 028
4 1
STATISTICS METHODS
SAIDA MAK PARALELL KOMPUTING?
v Computing paralelu hanesan forma ida computation ne ' ebé iha
kalkulasaun barak mak hala'o ona
simultaneamente, reforsu kona-ba prinsípiu problema sira ne'ebé boot
no dala barak fahe ba parte ki'ik
sira, ne ' ebé rezolve reguladores
("iha paralelu). Sira iha forma
oin-oin nian ne ' ebé oin-oin kona-ba computing
paralelu: nivel bit, nivel
instrusaun, dadus no knaar parallelism.
DEZENHO
v Programasaun paralelu mak computer ida ne ' ebé programasaun
téknika ne ' ebé
permite halo kona-ba operasaun
simultaneamente (paralelu computing), rua kona- ba komputadór ida
(processor ida) ka barak CPU (processors duplu ho mákina
ne'ebé
paralelu). Se computer ne ' ebé uza mós halo ba
ida haketak computer ne ' ebé mak iha
ligasaun iha rede computer barak liu prazu uza
mak fahe hanesan sistema ne ' ebé (fahe
computing).
v GRID
computing mak utiliza rekursu computer fahe
barak atu hetan objetivu ida- ne ' ebé
komun. Rede bele hanoin kona-ba sistema ida ne ' ebé fahe ho workloads
interativu ne ' ebé envolve arkivu
barak. Rede computing iha diferensa husi sekuensiál aas-dezempeñu computing sistema hanesan okos agrupamentu
computing katak komputadór
transmisaun iha node ida-idak ne ' ebé define tiha ona atu hala'o knaar/aplikasaun oin-oin ida.
v Mesin parallel nee iha tipu oin-oin hanesan infraestrutura
makina paralelu ida ne ' ebé kompostu
hosi komputadór barak ne ' ebé iha ligasaun ba rede presiza no bele servisu paralelu
ba resolve problema ida. Tanba razaun ida-ne'e, oin-oin apoia instalasaun mak
presiza, dala barak refere ho middleware, ne ' ebé
funsiona atu regula distribuisaun servisu nian entre
nodes iha makina ida-ne ' ebé paralelu.
v
Benefísiu husi computing Ida nee hnaesan sistema operasaun
ida katak computing halai liu ba iha parte paralelu ninian. Prosesu ida-ne ' ebé
computing ne'e naksobu iha pontu
barak, ne ' ebé bele sai komputadór pesoal, processors
individuál, no karik devices
processor processor seluk. Sistema operasaun
ne'e fahe serbisu iha ne ' ebé kontra nia computation
ida ne'e no diʼak iha retrieving computational husi pontu cluser nebee hatudu rezultadu referensia
husi .
v Implementasaun komputasi parallel bele aplika iha area
siensia engenaria nebee konsidera hanesan komputasi
nebee aas liu entre sira seluk nebee utiliza husi modelo seluk neebe iha problema
sira nebee difisil iha area barak konabaa
area siensia engenaria nian, ezemplu hanesan
tjuir mai nee; Siensia fizika, Bioteknologia, Biosisensia, parte siensia nebee
estuda konaba Aero nian, Halo circuito elektronika no
etc.......
komputasi parallel
OINSA ATU HALO INSTALASAUN?
- Halakan Labtop ka PC atu nunee bele halo preparasaun ba instalasaun.
- Reestart Labtop ka PC no prepara flash nebe nak ita boot ona.
- Hatama flash boot nebee mak ohin ita uja hodi halo instalasaun.
- Buti butaun f2 atu hamosu menu BIOS
- Buka flash boot nebee mak ohin ita hatama ba port (labtop/pc), se karik flash boot nee iha parte ke 6 ka klaran, entaun uja butaun f6 hodi transfer sae ba numeru 1 mak bele kontinua halo instalasaun.
- Buat hotu prontu ona bele hanehan f10 no ENTER atu nunee bele hahu instalasaun ba labtop/pc nebee mak ita atu install.
- Hein ora-orastan sei hamosu “PRESS ANY KEY” nee haruka ita hanehan kualker butaun atu nunee bele halo processa ba instalasaun.
- Kontinua Halo Procesu Ba Instalasaun
- Hili lingua nebee mak ita hakarak atu install, horas, metodu input ba keyboard ninian i depois klik iha “next” hodi halo kontinuasaun ba instalasaun.
- Agora Klik Iha “Instal Now” Atu Nunee Bele Kontinua Halo Instalasaun ba windows 7
- Klik “accept the terms and conditions” iha parte liman karuk nee pois “next”
- Iha nee it abele hili opsaun ida atu halo instalsaun nee moos ka hetan solusaun diak iha rezultadu ikus: hili mak “custom (advanced)” atu nunee bele halo format ba partisi.
- Hili “drive options (advanced) atu nunee bele format partisi nebee ita atu format i depois “ok” no “next”
- Agora sei halo prossesu ba instalasaun no hein too hotu, maizumenus 30 minutus sekae oras 1, konforme ba prosesamentu nebee halo iha hardware.
- Prossesu Too Hotu, Labtop Sei Restar Rasik I Keta Haluha Hasai Flash Disk Nebe Mak Ohin Ita Uja Hodi Halo Instalasaun, se karik ita la hasai flash mak prossesu instalasaun sei repete fila fali.
- Prossesu instalasaun nee hotu mak komputador sei reestat fila fali no prepara lalaok nebee tuir mai.
- Tau lebtop ou user nain ne nia naran depois klik iha “next”
- Bele tau password no la tau mos diak, depois “next”
- Klaru katak prossesu tuir mai sei husu produt key ba windows nebee mak ita install i “next” , karik ita haluha tiha ona entaun bele skip deit mos diak.
- Ajuda protégé labtop nebee mak install nee, no halo sai windows nee automatic, entaun hili mak “ask me later” atu nunee bele halo instalasaun ne sai diak liu tan.
- Hadia horas no kalendariu ba komputador ninian, depois “next”
- Sei prossesu hanesan iha grafiku okos.
- Solusaun Ikus