Recent Blog post

vizita mapa


TAMBA SA MAK ITA PRESIJA METODO ESTATISTICAS?


1.       Tamba sa ita ema  mak presija komprende statistika?
@. Ema aprende statistika atu komprende mekanismu hodi aprejenta informasaun ho efetivu.
  • Foti dadus
  • Halo avaliasaun
  • Fahe informasaun
@. Atu kompriende oinsa atu halo rejumu ba populasaun ho utilija ou informasaun konaba sampel
  • Atu haree studante nebee mak validu no ida nebee mak la validu
@. Atu komprende mekanismu hodi hasae ou halais prossesu analiza dadus.
  • Frekuensia
@. Atu komprende mekanismu hodi hetan forecast nebee diak no reliable
  • Ramalan
  • Prediksi

2.             Evolusaun statistika uja tempu modern
·         Nesesidade estadu hodi rekolha dadus. (preidksi konabaa saida mak atu akontese iha ita nia rai laran)
ü  Dadus alumni DIT
ü  Informasaun nebee efetivu ba ita.
·         Evolusaun matematika teoria probabilidade (bazeia ba teoria nebee mak fo sai iha matematika) tamba ne mak mudansa prosesu mekanika estatika liu husi informasaun, dadus nst…………..
·         The advent of computer (


Xave definisaun
·         Populasisaun hanesan set ba objetu hotu nebee sai hanesan sentru konsentrasaun
*      Populasaun: set husi objektu
*      Variable: Karakteristiku populasaun
*      Sampel : parte ida husi pupulasaun

·         Sampel hanesan parte ida husi populasaun nebee sai reprejenta atu analija
·         Parametru hanesan sasukat ida atu sura hodi hetan karakteristiku husi populasaun ninian (atu detekta buat ruma) / (atu prejudika buat ruma)
·         Statistic hanesan sasukat ida atu sura hodi hetan karakteristiku husi sampel nian

*      Estatistika deskriptivu katak atu rekolha dadus no halo dezenho ba dadus depois mak fo informasaun ou diskripsi fila fali dadus nebee mak iha hodi fo informasuan ba populasaun, bazeia ba dadus nebee mak iha. Ezemplo hanesan,  prediksaun, peskiza ou prediksaun.
*      Estatistika Induktivu ho Inferensial  katak dadus hirak nebee foti nee bazeia ba sampel.
*      Tamba sa mak dadus nee presija?
a.       Promove atu halo survey
b.      Promove atu halo estudu komparasaun
*      Fontes dadus?
·         Primaria (esperimenta, survey no observasaun); Autor rasik iha laran mak foin rekolha
·         Sekundaria(cetak ); Dadus nebee make ma prepara tiha ona ita hein ba foti deit
*      Modelo dadus?
·         Kuantitativu = Interval(temperature) ho Ratio(how tall are you). Dadus sira nebee mak hahu husi (0-9)
·         Kualitativu = Nominal(How do you rate this)  ho Ordinal(Do you own saving bonds?. Analiza dadus kualitativu hanesan; ema  nia intervista, koalia no jornal.



*      Thingking Challenge?
·         Genero
-          Feto no mane } Kualitativu ( nominal )
·         Berat badan
-          62.5,75 nst…..} Kuantitativu
·         Velocidade, suhu, valores letras
-          Sibling

Razaun foti sampel ( hamenus running kost ho tempu )
·         Efisiencia tempu duke halao sensus
·         Efisiensia running kost duke halo sensus
·         Pratika liu maibe akurasaun nebee utiliza duke sensus trajetu populasaun
Sampel sistematik
·         Determina medida sampel n
·         Devizaun ho populasaun M objektu sei hanesan K grupo K=N/n
·         Foti ho acak ba objetu ida husi grupo primmeiro
·         Foti kada objektivu K tuir mai tan
Sampel strata
·         Populasaun sei fahe ba rua ou liu grupu karakteristika balun
·         Husi kada grupo foti sample acak simples
·         Rua ou liu simple sei halo kompbinasaun sai ida
Sampel klauster
·         Populasaun sei fahe “klaster”
Vantagen no Desvantagen
·         Sampel acak simples no sampel sistematik
# fasil atu ita utiliza
# dala ruma sai reprezentasaun nebee diak husi karakteristik populasaun balun

Sample strata
# Ensurce representation of individuals across the entire population

Sampel klaster
# Cost efetivu liu
# Efisisensias

Dadus numerik
( 41, 24, 32, 26, 27, 27, 30, 24, 38, 21 )

Dadus berurut
( 21, 24, 24, 26, 27, 27, 30, 32, 38, 41)
Diagram
2    1444677
3    028
4   1

STATISTICS METHODS

By : Unknown
Kamis, 25 Oktober 2018
0
SAIDA MAK PARALELL KOMPUTING?



v  Computing paralelu hanesan forma ida computation ne ' ebé iha kalkulasaun barak  mak hala'o ona simultaneamente, reforsu kona-ba prinsípiu problema sira ne'ebé boot no  dala      barak fahe ba parte ki'ik sira, ne ' ebé  rezolve reguladores ("iha paralelu). Sira iha forma       oin-oin nian ne ' ebé oin-oin kona-ba computing paralelu: nivel        bit, nivel      instrusaun, dadus no knaar parallelism.

DEZENHO







v  Programasaun paralelu mak computer ida ne ' ebé programasaun téknika ne ' ebé               permite halo kona-ba operasaun simultaneamente (paralelu computing), rua      kona-      ba       komputadór ida (processor ida) ka barak CPU (processors duplu ho mákina          ne'ebé      paralelu). Se computer ne ' ebé uza mós halo ba ida haketak computer ne '      ebé mak iha      ligasaun iha rede computer barak liu prazu uza mak fahe hanesan       sistema ne ' ebé (fahe         computing).
v  GRID computing mak utiliza rekursu computer fahe barak atu hetan objetivu ida-  ne ' ebé komun. Rede bele hanoin kona-ba sistema ida ne ' ebé fahe ho workloads interativu     ne ' ebé envolve arkivu barak. Rede computing iha diferensa husi sekuensiál         aas-dezempeñu computing sistema hanesan okos agrupamentu computing katak         komputadór transmisaun iha node ida-idak ne ' ebé define tiha ona atu hala'o             knaar/aplikasaun oin-oin ida.
v Mesin parallel nee iha tipu oin-oin hanesan infraestrutura makina paralelu ida ne ' ebé   kompostu hosi komputadór barak ne ' ebé iha ligasaun ba rede presiza no bele servisu paralelu ba resolve problema ida. Tanba razaun ida-ne'e, oin-oin apoia instalasaun mak     presiza, dala barak refere ho middleware, ne ' ebé funsiona atu regula distribuisaun servisu     nian entre nodes iha makina ida-ne ' ebé paralelu.

v Benefísiu husi computing Ida nee hnaesan sistema operasaun ida  katak computing halai      liu ba iha parte  paralelu ninian. Prosesu ida-ne ' ebé computing ne'e naksobu iha pontu         barak, ne ' ebé bele sai komputadór pesoal, processors individuál, no karik devices      processor processor seluk. Sistema operasaun ne'e fahe serbisu iha ne ' ebé kontra nia     computation ida ne'e no diʼak iha retrieving computational husi pontu cluser nebee  hatudu     rezultadu referensia husi .
v Implementasaun komputasi parallel bele aplika iha area siensia engenaria nebee konsidera     hanesan komputasi nebee aas liu entre sira seluk nebee utiliza husi modelo seluk neebe iha     problema sira nebee difisil iha area barak konabaa  area siensia engenaria nian, ezemplu     hanesan tjuir mai nee; Siensia fizika, Bioteknologia, Biosisensia, parte siensia nebee estuda     konaba Aero nian, Halo circuito elektronika no etc.......

komputasi parallel

By : Unknown 0
OINSA ATU HALO INSTALASAUN?

  1. Halakan Labtop ka PC atu nunee bele halo preparasaun ba instalasaun.







  1. Reestart Labtop ka PC no prepara flash nebe nak ita boot ona.






  1. Hatama flash boot nebee mak ohin ita uja hodi halo instalasaun.








  1. Buti butaun f2 atu hamosu menu BIOS






  1. Buka flash boot nebee mak ohin ita hatama ba port (labtop/pc), se karik flash boot nee iha parte ke 6 ka klaran, entaun uja butaun f6 hodi transfer sae ba numeru 1 mak bele kontinua halo instalasaun.









  1. Buat hotu prontu ona bele hanehan f10 no ENTER atu nunee bele hahu instalasaun ba labtop/pc nebee mak ita atu install.




  1. Hein ora-orastan sei hamosu “PRESS ANY KEY” nee haruka ita hanehan kualker butaun atu nunee bele halo processa ba instalasaun.




  1. Kontinua Halo Procesu Ba Instalasaun







  1. Hili lingua nebee mak ita hakarak atu install, horas, metodu input ba keyboard ninian i depois klik iha “next” hodi halo kontinuasaun ba instalasaun.







  1. Agora Klik Iha “Instal Now” Atu Nunee Bele Kontinua Halo Instalasaun ba windows 7








  1. Klik “accept the terms and conditions” iha parte liman karuk nee pois “next”







  1. Iha nee it abele hili opsaun ida atu halo instalsaun nee moos ka hetan solusaun diak iha rezultadu ikus: hili mak “custom (advanced)” atu nunee bele halo format ba partisi.






  1. Hili “drive options (advanced) atu nunee bele format partisi nebee ita atu format  i depois “ok” no “next”









  1. Agora sei halo prossesu ba instalasaun no hein too hotu, maizumenus 30 minutus sekae oras 1, konforme ba prosesamentu nebee halo iha hardware.







  1. Prossesu Too Hotu, Labtop Sei Restar Rasik I Keta Haluha Hasai Flash Disk Nebe Mak Ohin Ita Uja Hodi Halo Instalasaun, se karik ita la hasai flash mak prossesu instalasaun sei repete fila fali.





  1.  Prossesu instalasaun nee hotu mak komputador sei reestat fila fali no prepara lalaok nebee tuir mai.






  1.  Tau lebtop ou user  nain ne nia naran depois klik iha “next”






  1. Bele tau password no la tau mos diak, depois “next”



  1. Klaru katak prossesu tuir mai sei husu produt key ba windows nebee mak ita install i “next” , karik ita haluha tiha ona entaun bele skip deit mos diak.






  1. Ajuda protégé labtop nebee mak install nee, no halo sai windows nee automatic, entaun hili mak “ask me later” atu nunee bele halo instalasaun ne sai diak liu tan.






  1. Hadia horas no kalendariu ba komputador ninian, depois “next”







  1. Sei prossesu hanesan iha grafiku okos.

  1. Solusaun Ikus

MANEIRA ATU HALO INSTALASAUN

By : Unknown 0

- Copyright © HAKEREK RASIK HAU NIA HISTORIA - Blogger Templates - Powered by Blogger - Designed by Johanes Djogan -